Transientliigpinge- ja piksekaitsesüsteemid

Piksekaitseklassid

Piksekaitseklassid ja nende jaotus
Enne piksekaitsesüsteemi planeerimise alustamist tuleb kaitstav objekt määrata ühte neljast piksekaitseklassist. Seejuures määratakse tõhusus piksekaitseklassis I 98 protsendiga kõrgeimaks ja piksekaitseklassis IV 81 protsendiga madalaimaks (vt ohustamisparameetrite tabelit). Kulutused piksekaitsesüsteemi ehitamiseks (nt nõutav kaitsenurk, võrgusilmade ja ärajuhtide vahekaugused) on piksekaitseklassi I süsteemide korral kõrgemad kui piksekaitseklassiga IV süsteemidel.

VDS direktiiv
Nõutav piksekaitseklass määratakse kindlaks kahjuriski hindamisega vastavalt DIN EN 62305-2 (IEC 62305-2), kui see pole eeskirjadega kindlaks määratud. Teist võimalust piksekaitseklassi määramiseks pakub Saksamaa kindlustusseltside liidu (GDV) poolt välja antud direktiiv VdS 2010 (riskihinnangust lähtuv pikse- ja liigpingekaitse).

Edasist infot saate aadressilt
www.vds.de, OBO telefonil 6519870 või veebilehelt
www.obo.ee.

Ohtlikkusenäitaja sõltuvalt piksekaitseklassidest

Piksekaitseklass

Välguvoolu min amplituudväärtus

Välguvoolu max amplituudväärtus

Püüdmise tõenäosus

I

3 kA

200 kA

98 %

II

5 kA

150 kA

95 %

II

10 kA

100 kA

88 %

IV

16 kA

100 kA

81 %

Direktiivil VdS 2010 põhinevad piksekaitseklassid

Kasutusvaldkond

Piksekaitseklass

Arvutuskeskused, militaarne valdkond, aatomielektrijaamad

I

Plahvatusohtlikud piirkonnad tööstuses ja keemias

II

Päikeseenergiasüsteemid > 10 kW

III

Muuseumid, koolid, rohkem kui 60 voodikohaga hotellid

III

Haiglad, kirikud, laod, enam kui 100 või 200 inimesele ettenähtud kogunemiskohad

III

Haldushooned, kauplused, büroo- ja pangahooned pinnaga üle 2000 m²

III

Rohkem kui 20 korteriga elamud, üle 22 m kõrgused kõrghooned

III

Fotovoltaik (

III